Eesti 100 aastat
Eesti keele 100 aastat - Apollo
Eesti riigi olümpiadebüüt 1920. aastal oli edukas, VII olümpiaadi mängudelt Antwerpenis naasti kolme medaliga. Esimese eestlasena pälvis olümpiavõidu au Valgast pärit Alfred Neuland (1895 - 1966), kes võitis kuldmedali tõstmise kergekaalus (alla 67,5 kg meeste hulgas) tulemusega 257,5 kg.
100 aastat eesti maatõugu veiste tõuraamatut
Eesti 100 aastat paistavad kõige ausamalt välja arhitektuuri kaudu, mida näeme ja kogeme enda ümber igapäevaselt. Olgu see tõsine riigikoguhoone või rõõmus Tallinna laululava, päikeselõõsas Pärnu rannahoone „seenˮ või moodsalt monumentaalne ERM Tartus – ise oleme need endale ehitanud. Ehkki tühjalt lagunevad talud, Kirde-Eesti kaevandused, kolhoosikeskused või keldripoed
Eesti võitis 100 aastat tagasi esimese tiitlivõistluste
Eesti metsanduse 100 aastat. Mõisametsade riigistamisest Riigimetsa Majandamise Keskuseni. Eesti on saja-aastane ja see tähendab, et ka Eesti metsandusel on seljataga päris pikk ajalugu. Sellesse mahub suunamuutusi ja katkestusi, ent tähtsaimana aeg on andnud ka kogemusi ja tarkust, millele saab toetuda tänapäev. Metsamehed on seda
EESTI VABARIIGI ESIMESE PÕHISEADUSE 100. AASTAPÄEV
Ref A: F4171641805F423EA2F51596693D1E38 Ref B: DNAEDGE0113 Ref C: 2020-10-23T18:27:48Z
Eesti metsanduse 100 aastat. Mõisametsade riigistamisest
Rohkem kui 100.aastat tagasi said eesti maatõu kasvatajad aru, et häid toodangutulemusi saadakse maatõu lehmadelt ainult sel juhul, kui on võimalik teha valikuid loomade hulgas. Selleks oli vaja hakata veiste põlvnemisandmeid, välimikku ja toodanguandmeid kirja panema.
100 aastat Eesti esimesest olümpiavõidust hõbemark
Raudteetranspordis ja -liikluses peituva arenguvaru esiletoomiseks on vaja jätkata nii taristu kui ka veeremi ajakohastamist. Raamat „Eesti raudteede 100 aastat“ on varustatud hulga fotodega, lõpus on toodud raudteede tegevustulemused aastani 2016 ja raudtee tippjuhtide nimestik ning isikunimede loend.
Eesti Vabariik 100 raamatusari - Apollo
eesti 100 aastat
Eesti energeetika 100 aastat. Turbaenergeetikast taastuvate energiaallikateni Kuigi selle raamatu pealkiri on „Eesti energeetika 100 aastat“, haarab see lühidalt ka ajavahemikku sellest ajast, mil inimasustus Eesti aladel pärast jääaega võimalikuks sai, kuni Eesti riigi tekkeni.
Eesti energeetika 100 aastat. Turbaenergeetikast
100 aastat Eesti majandust. Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja . Kuigi Eestis on põllumajandusega seotud umbes kolm protsenti tööjõust, on põllumajandus muutunud intensiivsemaks. Pildil …
100 aastat Eesti majandust – Diplomaatia
”Eesti meditsiini 100 aastat” on ülevaatlik teos, mis keskendub Eesti meditsiinile meie muutliku ajaloo oludes. Peamiselt keskendub raamat arstiteadusele- ja seltsidele, aga juttu on ka vaktsineerimisest, nakkushaiguste levikust eri kümnenditel ning teistest tervishoiunäitajatest nagu laste suremus ning keskmine eluiga. Palju on juttu sellest, kuidas mõjutas meditsiini arengut
Videos of Eesti 100 aastat
Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest: Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument, millel …
Eesti arhitektuuri 100 aastat - Raamatukodu
100 Eesti võitis 100 aastat tagasi esimese tiitlivõistluste medali ERR · 22.08.2020 09:04 Selle võitis Jüri Lossman, kes lõpetas Antwerpeni olümpial maratonijooksu teisena ajaga 2:32.48,6.
Eksitav teatmeteos “Eesti filmi 100 aastat” – Kesknädal
Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest: Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument, millel …
Põhiseadus 100 | Justiitsministeerium
“Eesti kirjanduse 100 aastat” autor Cornelius Hasselblatt (PhD, s 1960) on Hollandis elav estofiil, keele- ja kirjandusteadlane ning ajaloolane ja tõlkija. Ta on õppinud Hamburgi ja Helsingi ülikoolis fennougristikat, ajalugu ja kirjandusteadust. Aastatel 1998–2014 oli ta Hollandis Groningeni ülikooli soome-ugri keelte ja kultuuride